Tuesday, October 27, 2020

 Yo belun, bemvindu mai ita nia konteudu. Iha konteudu refere sei koalia konaba oinsa halo informasaun automatika.

Hanesan iha ita nia konteudu liu ba koalia konaba saida mak teknika informatika? No tuir mai ita sei troka tan ideia ruma konaba oinsa halo informasaun automatika. Bdw antes ita atu komesa. Hanesan babain belun presja prepara uluk be manas kopu ida hodi ajuda belum lee ho sante šŸ˜‹.
Let’s begin, oinsa halo informasaun automatika ?
Atu halo informasaun automatika ita presija parte tolu nee: Brainware, hardware no sofeware.

Brainware: hanesan ema neebe halo analizasaun ba dadus ka rekolha dadus hodi halo Input, Proses no Output ba dadus sira.

Hardware: hanesan ekipamentu iha ne’ebe ita presija hodi halo informatika ka informasaun automatika, no introdusaun badak konaba hardware mak hanesan ekipamentu neebe ita bele hare no bele kaer. Babain ita hare iha lian Indonesia dehan perangkat keras komputador. Komponente hardware neebe ita uza hodi halo informasaun automatika mak hanesan komputador, telemovel no seluk tan

Sofeware : hanesan ekipamentu neebe ita bele hare no labele kaer, ex: mak hanesan, Microsoft office, photoshop, smadav no seluk tan. sofeware mos ita presija tebes hodi halo informasaun automatika, tamba liu husi software mak ita bele transforma dadus sai informasaun.

Brainware, Hardware no Software mak hanesan dalan neebe ita hodi halo informasaun automatika, bdw ita boot, hau no sira seluk mos bele halo informasaun automatika, liu husi komponente hardware no software.

Io brow, ida nee mak ideia badak no simplesmente husi hau, karik belun iha pergunta no sujestaun ruma bele hatoo iha koluna komentariu.  


 Ola benvidu ba maluk lee nain sira hotu, agradese tebes ba ita boot tamba bele visita konteudu ida nee. Maluk maibe antes atu lee no aprende favor ida relex tia lai, kahur uluk kafe no sunu hela sigaru ona atu nunee bele lee no sante. Labele haluha mos taka media sosial, lae doben inkomoda.

Ok belum, agora iha konteudu nee ita sei koalia konaba teknika informatika, no dahuluk hau sei introdusaun uluk konaba teknika informatika. 

Saida mak teknika informatika ? espera katak belum ema neebe inklina aan iha area informatika ou estuda hela konaba informatika maibe belun sedauk lee referensia balu konaba saida mak teknika informatika, io bro antes atu hatene konaba teknika informatika, bro tenke hatene uluk lai konaba liafuan ka palavra teknika no informatika.


Liafuan teknika siknifika katak maneira, no liafuan informatika kompustu ba liafuan rua. Mak hanesan infor no matika, infor siknifika katak informasaun no matika siknifika katak automatika, nee duni liafuan informatika siknifika katak informasaun automatika. Ok tuir mai ita sei responde konaba pergunta saida mak teknika informatika?

teknika informatika hanesan science neebe mak aprende foka liu ba komputador. No mos hanorin konaba oinsa halo manegamentu ba dadus hodi sai informasaun ruma (transforma data sai informasaun), komesa husi rekolha dadus no halo prosesamentu ba dadus refere hodi fo sai ka output informasaun neebe mak presija ka nesesariu liu ba publiku. No iha area informatika mos ita sei aprende buat barak hanesan redi komputador, lian programasaun (lingugem de programaĆ§Ć£o), tekniku komputador no seluk tan. See you in next content.

Klik iha nee hodi lee mos konteudu seluk konaba oinsa halo informasaun automatika.

 Ok diak belun sira ida nee mak hau nia ideia badak relasiona ho teknika informatika nian, ba belun neebe mak iha ideia seluk ka sujestaun ruma konaba konteudu ida nee i iha mos espresaun ruma karik favor bele hatoo iha koluna komentariu.


Saturday, October 24, 2020

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit. Alias perferendis animi nostrum aspernatur eaque hic, distinctio excepturi impedit, cumque eum explicabo provident porro perspiciatis nisi omnis quibusdam cupiditate, dolore expedita quis commodi esse ducimus cum non. Vel molestias aliquid eum, repellat, nihil provident veniam iste ratione odit voluptates deleniti dolore. Ut architecto minima pariatur ea optio ipsa voluptatum similique excepturi ducimus est recusandae, blanditiis, consequuntur repellat ipsam distinctio autem vitae ipsum aperiam repudiandae error voluptates. Ipsa ea excepturi cum facilis saepe tenetur debitis illum rem at ipsum. Minima officiis magnam a molestiae voluptates, eaque veniam dicta explicabo, commodi tenetur alias.

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit. Alias perferendis animi nostrum aspernatur eaque hic, distinctio excepturi impedit, cumque eum explicabo provident porro perspiciatis nisi omnis quibusdam cupiditate, dolore expedita quis commodi esse ducimus cum non. Vel molestias aliquid eum, repellat, nihil provident veniam iste ratione odit voluptates deleniti dolore. Ut architecto minima pariatur ea optio ipsa voluptatum similique excepturi ducimus est recusandae, blanditiis, consequuntur repellat ipsam distinctio autem vitae ipsum aperiam repudiandae error voluptates. Ipsa ea excepturi cum facilis saepe tenetur debitis illum rem at ipsum. Minima officiis magnam a molestiae voluptates, eaque veniam dicta explicabo, commodi tenetur alias.



Redi komputador (redi) hanesan mos redi telekomunikasaun ne’ebe mak loke dalan ba komputador atu halo komunikasaun ba malu no troka dadus. objetivu redi komputador mak atu atinji nia mehi, no kada parte husi redi komputador mak atu husu(request) no fornese servisu(service). parte balu ne’ebe mak husu/simu servisu mak ita bolu halo kliente (client) no parte seluk ne’ebe mak fo/fornese servisu mak bolu halo servidor (server). area nee rasik mos ita bolu halo kliente-servidor(client-server), no nia aplikasaun kuaze uza iha redi komputador sira hotu.



komputador rua, ne’ebe mak iha kartaun redi (network card), hodi halo koneksaun ba malu liu husi fiu (via cable) ou wireless hanesan transmisaun medium, no hetan mos sistema operasaun ne’ebe mak atu fornese redi komputor simples. karik ita boot hakarak atu kria redi komputador ne’ebe mak iha area luan, entaun tenke uza ekipamentu sira hanesan Hub, Bridge, Switch, Router, Gateway hanesan ekipamentu interkoneksaun.

 hello world hello world hello world hello world hello world

Redi komputador hahu husi moris konaba konseptu komputador nian iha tinan 1940-an iha Amerika neebe mak inisiativa husi MODEL I projetu dezenvolve komputador (computer development project) iha laboratoriu Bell no grupu peskijasaun Universidade Harvard neebe mak lidera husi profesor Howard Aiken. iha projetu dahuluk so hakarak deit atu uza device komputador neebe mak uza hamutuk ona. Atu uza iha prosesamentu ida-rua laho durasaun tempu neebe naruk ou la gasta tempu livre, atu nune programa barak bele halao servisu iha komputador ho didiak.

 


Depois iha tinan 1950-an wainhira tipu komputador komesa dezenvolve too halo komputador neebe mak super(kualidade), no kada komputador tenke atende fatin barak neebe mak validu (terminal), no ida nee mos hetan konseptu distribuisaun dahuluk konaba tempu nian neebe mak konese ho naran TSS (Time Sharing System). no ida nee mak primeira vez modelu redi (network) komputador aplika. ba sistema TSS terminal balu mak koneksaun hanesan maneira seri ba kada komputador ka ekipamentu sira seluk, neebe mak koneksaun iha redi balu (host) komputador. no iha prosesu TTS halo kombinasaun ba teknologia komputador no teknologia telekomunikasaun neebe mak komesa sai emerge, no ida neebe mak dahuluk dezenvolve keta-ketak. Departamentu defeza Amerika, U.S. Defense Advanced Research Projects Agency (DARPA) foti desizaun atu organiza peskijador sira neebe mak objetivu atu halo koneksaun ba numeru komputador too modelu redi sai organiku pa tinan 1969. Programa peskizasaun ida nee konese ho naran ARPANET. iha tinan 1970, komesa liu ona komputador 10 mak susesu halo koneksaun ba malu, no sira mos komesa halo komunikasaun no forma ona jaringan balu. no iha tinan 1970 nee mos depois de beban servisu aumenta barak no folin komputador boot mos komesa karun, maka komesa uza konseptu prosesu distribuisaun (Distributed processing). iha prosesu nee nia laran host komputador balu komesa serbisu ba serbisu balu neebe mak todan no paralel atu atende terminal balu neebe mak koneksaun ho maneira seri iha kada host komputador. iha prosesu distribuisaun nia laran mos komesa sai sasan neebe mak absolutu no halo kombinasaun naruk ba komputador no teknologia telekomunikasaun, tamba iha prosesamentu seluk mak tenke halo distribuisaun, host komputador hotu-hotu iha direitu atu atende terminal sira neebe mak iha ordem (perintah) husi komputador central.


 Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit. Ipsa eligendi fugit tempora natus officiis doloremque voluptates, architecto minus ut enim ipsum, dolor error asperiores, ratione quos corporis tempore saepe commodi maxime rerum voluptatum totam earum quaerat! Quibusdam odio quisquam aut, harum ab assumenda non ipsa voluptatem! Doloribus consectetur ut eveniet, quas qui ab nihil id aspernatur nostrum at suscipit voluptas excepturi rerum exercitationem officiis nemo eum architecto laudantium numquam! Dolore, qui nobis corporis quaerat placeat facilis illum harum distinctio velit atque nam ipsa odit laudantium veritatis, repudiandae cumque doloribus blanditiis reprehenderit porro quod delectus. Assumenda provident, iure rem corporis accusantium?

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit. Ipsa eligendi fugit tempora natus officiis doloremque voluptates, architecto minus ut enim ipsum, dolor error asperiores, ratione quos corporis tempore saepe commodi maxime rerum voluptatum totam earum quaerat! Quibusdam odio quisquam aut, harum ab assumenda non ipsa voluptatem! Doloribus consectetur ut eveniet, quas qui ab nihil id aspernatur nostrum at suscipit voluptas excepturi rerum exercitationem officiis nemo eum architecto laudantium numquam! Dolore, qui nobis corporis quaerat placeat facilis illum harum distinctio velit atque nam ipsa odit laudantium veritatis, repudiandae cumque doloribus blanditiis reprehenderit porro quod delectus. Assumenda provident, iure rem corporis accusantium?

TIMOR-LESTE

TIMOR-LESTE

POST IKUS

ARKIVU